Õrn hetkeilu
lubadust peidab juba
aimata sügist
Hingepeegel kui
põhjatu kaev kust otsid
tõde leiad end
Alguse võlu
ilu pööratud peitu
ootamas hetke
Võitlusse vennad
surematu kuulsus lõpp
seebiooperil
Päikese rada
elu särav pillerkaar
üle tüüne vee
Õrn valev valgus
süütuse aeg tärkamas
on tüüne täius
Üle vee läbi
elu jäjerada teel
loojangu poole
Hetk hetke kõrval
olevikust ajalooks
maailm vananeb
Esimesele
kevadele uljana
sügis on kaugel
Kahekesi on
koos on loodud edasi
looma ja kestma
Päripäeva ja
mõni harv vastuvoolu
elu argipäev
Tuli tuli, tuli
hingas õhu ja alles
jäid leekides uned