Õrn hetkeilu
lubadust peidab juba
aimata sügist

Hingepeegel kui
põhjatu kaev kust otsid
tõde leiad end

Alguse võlu
ilu pööratud peitu
ootamas hetke

Võitlusse vennad
surematu kuulsus lõpp
seebiooperil

Päikese rada
elu särav pillerkaar
üle tüüne vee

Õrn valev valgus
süütuse aeg tärkamas
on tüüne täius

Üle vee läbi
elu jäjerada teel
loojangu poole

Hetk hetke kõrval
olevikust ajalooks
maailm vananeb

Esimesele
kevadele uljana
sügis on kaugel

Kahekesi on
koos on loodud edasi
looma ja kestma

Päripäeva ja
mõni harv vastuvoolu
elu argipäev

Tuli tuli, tuli
hingas õhu ja alles
jäid leekides uned